Sompa lahel on laine kõrgus...

Teine koht, teine aeg, veidi muhedam valgus. Kuid lainetus on suure tõenäosusega sama päritolu, mida eelmises postituses põhjalikumalt kirjeldatud sai. Ei saa nende langatustega kuidagi sina peale, vaatan nüüd, et olen umbes aasta tagasi (st mais 2011) avaldanud 2010 aasta pildi samast kohast ja järele mõeldes meenub, et ka siis ei olnud ma selle pildiga kuidagi rahul. Umbes aastapäevad on mustandina seisnud ka see pilt, ikka ja jälle tulen tagasi, mõtlen, et oluline teema, peaks põhjalikult kirjutama-selgitama ja lõpuks rahuldava pildi ka koju tooma. Paraku lendas mustand selleks korraks prügikasti, ei söanda veel torkida selliseid teemasid.

PS: uuematele lugejatele võib huvi pakkuda ka kunagi avaldatud pilt sellest, mismoodi see kaevandusest paista võiks.

Mai 2011, Ida-Virumaa, Sompa lähistel.

Lainetav tee

Olen nüüdseks kolm kevadet neid laineid taga ajanud (esimene postitus aprillist 2010, tegelikkuses mõttetult lähedal ülalnähtavale kohale) ja see on seni kõige efektsem pilt, mis teha on õnnestunud. Ja ei, ma pole veel päris rahul :)

Reljeefkaardi (link XGISile, kust ka allolev pilt pärit on) järgi peaks kaevanduslangatuste fenomeni nägema enamvähem kõikjal Jõhvi ja Kohtla-Järve vahel, aga kui üritad asja pildile püüda, osutub see ootamatult keeruliseks, nagu alati, kui tahta midagi hästi teha.


Kes seda blogi pikemalt jälginud pole, siis tegemist on kaevandamise tagajärjel tekkinud lohkudega maapinnas - lohud on seal, kus põlevkivi on alt ära võetud ja kaevandus varisenud (või varistatud). Kõrgemad osad on kas tervikud või paremini toestatud teeninduskäigud. Reljeefkaardi täpsus on kohati lausa uskumatu - alloleval pildil tundub lausa näha olevat, kuidas kaevandamine edasi on liikunud ja tühjaks jäänud osa järkjärgult varisenud.


Koht leitud tänu Geopeituse Võrnu aardele.

Mai 2012, Ida-Virumaa, Võrnu.

Trifiidide päev

Niimoodi nad sealt järvest tulevadki - kasvavad, kasvavad, kuni ükspäev võtavad juured alla ja jalutavad minema.

Mai 2012, Ida-Virumaa, Ahtme.

Maailma lõpus on kohvik...

...kus kunagi kohtume kõik. Märkus endale: ei tohi ennast Vennaskonda kuulama unustada, liiga palju assotsatsioone. Samma ritta lähevad ka Portishead ja Sneaker Pimps.

Vahetame teemat. Reedel lugesin Põhjarannikust, et laupäeval toimuval Alutaguse rattamaratonil sõidetakse üks lõik maa all - kaevandusmuuseumis. Kuna mind huvitab, kuidas inimesed endistele tööstusrajatistele uudset kasutust leiavad, siis sellist asja lihtsalt pidi nägema :)

Mai 2012, Ida-Virumaa, Kukruse.