Peale vaadates tundub täiesti elementaarne, aga millegipärast pole inimesed ise oma kaamera ja tavaliste kontrasti seadetega seda läbi proovinud. Kuidas teha - pane kaamera statiivile, mõõda mõnes automaatses režiimis valgust, seejärel kaamera M režiimi ning asu mõõdetust stopikaupa üles ja alla säritama, ise samal ajal histogrammi jälgides. Pärast muidugi töötle kõiki pilte täpselt ühtemoodi. Nagu näha on mu vanal heal 5D'l tublid 8 stoppi dünaamilist ulatust ilma RAW'd kruttimata ning veidi rohkemgi, kui RAW'd järgi aidata. Varjude poolelt venitaks vast 1 stopi veel. Ja teistpidi on näha, kuidas päästetud highlight'ides värv kaduma läheb.Tegu ei ole mingi teadusliku meetodiga, vaid pigem annab see aimu, kui palju oma kaamerast "kodustes tingimustes" on võimalik kätte saada.
Üldiselt ei ole mul plaanis siin tehnikast kirjutama hakata, aga kuna see asi juba kokku nikerdatud sai, siis ei tahtnud niisama seisma ka jätta. Ehk kellelegi on kasu.
Pildil klikkides avaneb suurem versioon.
Peamine põhjus katsetamata jätmiseks on ehk "miks?" - mismoodi seda teavet praktikas rakendada? PS. Alumised varjud näivad olevat pushed, mitte pulled.
ReplyDeleteNo kui nii võtta ei ole ju review'del ka praktilist rakendust? Mulle lihtsalt meeldib ise enda jaoks asjad selgeks mõelda ja teha. Siiamaani ei ole ma küll ühegi katsetamise lõpus mõelnud, et see oleks ajaraisk olnud. Ikka ja jälle saan midagi oma kaamera kohta teada.
ReplyDeleteMiks Sa pilti teed :)?
Praktikas võiks seda infot kasutada nii, et paned kaamera spot meteringu peale, mõõdad mingi stseeni helenditest valgust, mõõdad varjualadest valgust ning seejärel otsustad, kas on HDRi vaja või mitte. Peab siiski tunnistama, et pole seda kunagi kasutanud.
ReplyDeleteMu kommentaar oli mõeldud sõbraliku vihjena, et see motiveeriv kild oli Su artikli juurest puudu. Oma kaamera tundmaõppimise kiidan heaks, on endalgi paar katset tehtud ja Photo-SE vastustena avaldatud.
ReplyDeleteVastuseks Su (arvatavasti retoorilisele) küsimusele - panin kunagi tähele, et teen pilte siis, kui olen õnnelik. Nüüd teen pilte, et pöördpsühholoogia saaks oma tööd teha :)
Sorry, kui minu kommentaar ebasõbralik paistis. Tavaline netisuhtluse häda.
ReplyDeleteMul seisis see pilt draftina mingi pool aastat või kauemgi ja ei raatsinud teda lihtsalt ära ka visata. Me oleme kunagi sellest juba rääkinud, aga viimase poole aasta skype logi seest ma seda ei leidnud.
Ebapraktilise väärtusena tooksin veel välja selle, et peale ise katsetamist on endal rohkem selline tunne, et ma tean millest ma räägin, kui ma näiteks kuskil DRi üle vaidlema satun. Aga see on ka puhtpsühholoogiline ilmselt.
Tegelikult on DRi ümber ikka palju segadust ka. Näiteks ma olen kuulnud sellisest HDRi tehnikast: teeme 2/3 stopi kaupa 4 kaadrit kummalegi poole, kokku siis 9 kaadrit ja max erinevus algselt mõõdetud särist on +-2 2/3 stoppi. Tegelikult saaks sama ulatuse kaetud 2 kaadriga ilma midagi kaotamata, vastavalt +2 2/3, -2 2/3. Lihtsalt paneme mõttes need plussid ja miinused selle pildi peale. Päriselus teeks ma pigem nii: 0 - säri hindamiseks, -2 highlightide jaoks, võibolla +2 varjude jaoks, kusjuures siin peab juba säriaega tähelepanelikult jälgima, sest selle kaadri jaoks võib olla vaja ISO nihutada või statiivi kasutada.
Ja kui ma peaks välja tooma ühe kõige olulisema asja, mida ma slaidifilmile pildistamisest õppisin, siis kõlaks see nii: kui mu pildistatud stseen slaidi ulatusse (ca 5-6 stoppi) ära ei mahu, siis olen ma tulnud välja vale valgusega või valinud vale asja pildistamiseks.