Kui mõni hiljuti seda blogi lugema sattunud inimene peaks arvama, et see on offroad'i blogi - siis ei, ei ole. Ma käin pildistamas Avo Šultsi Mälestusvõistlust, mida peetakse Sirgala ja Narva karjäärides, sest see läheb kokku muu siinse temaatikaga, milleks on põhiliselt tööstusmaastikud ja Ida-Virumaa. Ja teiseks - see on omamoodi väljakutse arvestades aega ja olusid.Ma ise sattusin seda üritust pildistama nii, et nägin karjääris kolades mitmel pool üpris võimatutes kohtades autojälgi (võrdluseks see pilt) ning koju jõudes kirjutasin Googlesse "sirgala offroad". Edasine on, klišeelikult väljendudes, ajalugu.
Offroad'iga on nüüd paus, järgmise sügiseni. Jätkame vanadel teemadel. Antud postituse pilt on tehtud siis, kui õhtul kell 10 sai t-särgi väel mööda karjääri kolada ja ikka oli palav. Huvitavaid pilte saab siit siis, kui karjäär kinni pannakse ja vee väljapumpamine lõpetatakse, midagi sellist näiteks.
Juuli 2010, Ida-Virumaa, Sirgala karjäär.
Pildistan siis starti ja teen aega parajaks, kuni fotograafid esimesest kontrollpunktist tagasi tuuakse. ISO3200, täisavaga, milleks on paraku f4, sest vihmakott on mul ainult pikale torule. Edasi saan ühe korraldaja auto peale, kes läheb ümberkukkunud puud likvideerima ning siis edasi järgmisse kontrollpunkti kusagil Viivikonna taga. Seal on üks mõnus mäkketõus, kust üles sõidavad praktiliselt ainult kerged bagimoodi TR-3'd (võistlusklass, kus on enim ümberehitusi lubatud), kõik ülejäänud vintsivad.
Kell on natuke 9 läbi ja ISO saab 1600 peale keerata. Lörts on hõredamaks jäänud aga vihmakoti sisse koguneb ikka mõnusalt niiskust, isegi kinnastega. Teen selle vea, et möllan ainult selle tõusu juures, kuigi on kuulda, et takistusi jagub ka veidi enne seda kohta. Plusspoole pealt püüan kogu aeg meeles pidada, et ma pildistan võistlust ja tagantjärele leian, et see on kokkuvõttes piltide tugevaim külg. Suusapüksid on nüüd seest ja väljast pea kubemeni märjad, aga Muck Boots'id ja jope peavad.
Kella 11 paiku liigume järgmisse kontrollpunkti Kurtna järvistu ja karjääride piiril, kus osad autod tangivad ja edasi raba peale müttama lähevad. Jõhvi kaudu asfaltteed mööda sinna on 55km, Orult otse läbi metsa vähem, aga selle eest on tee "mõnus". Õnneks saavad sõiduga riided natuke kuivada. Rabasõitu kahjuks ei näe, sest esialgu sõidetakse Tootsi Turbakaevanduse teid pidi ja see kontrollpunkt on kokkuvõttes suht pettumus. Püüan kõik möödaminevad autod pildile saada ja mõned kaasaveokad teha. Päeva kõige valgem aeg, ISO800 ja kaasaveokate jaoks f8. Midagi erilist ma siit ei saa ning varsti sõidame ühe oma tiimile kütust toonud tegelasega tagasi Sirgalasse. Riided on nüüd juba üpris talutavad ja aeg kiire lõuna jaoks.
Kell 2 olen oma autoga Sirgala vaatetorni juures, kus on vaatamist nii palju, et tuleb lausa valikuid teha, sest ühte autot saab ainult ühest kohast korralikult pildistada. Alustuseks üks väga järsk ja pikk langus (üks ATV sõideti pannkoogiks seal, ülejäänud läksid teist teed), siis muhe astmetega tõus ja veidi eemal veel 2 langust, 1 tõus ja väiksemat sorti mudaauk. Põhimõtteliselt võimlengi siin kuni hämarani. Autodega on lood hõredad, liidrid on juba siit läbi ning TR-1 ja TR-2 möllavad alles kuskil rabas. TR-3'sid ja vabaklassi siiski liigub.
Püüan valgusest ja erinevatest kohtadest viimast võtta ning katsetan veel kaasaveokaid ja keskkonnakaid. Väsimus ja külm hakkavad võimust võtma ja ideed otsa saama. Tuul on kõva ja külm, särk ja müts on märjad, esimene aku annab otsad (peale 450 pilti). Liigun tagasi võistluskeskusse.
Passin veel natuke aega finishi lähedal, näen kolme autot, teen paar pilti aga juba on pime ja külm teeb ka liiga, niiet otsustan fotopäeva lõppenuks kuulutada. Joon võistluskeskuses ühe suure tee, vahetan autos riided kuivade vastu ja hakkan koju sõitma. Minul on ees 2,5 tundi koduteed, võistluse lõpuni aga on veel 14h (võistluskeskuses kuulsin ühe viimase asjana, et naiste võistkond on umbes poolel teel ja tahtsid katkestada, aga keegi ei viitsinud neile treilaga järgi minna:)).
Minu tänavuse ASMV pilte saab näha 
Kui kellelgi on tõsine huvi minna sellele üritusele pilti tegema võib lugeda seda postitust 4x4 foorumist (millegipärast seda postitust enam ei eksisteeri).
Juba sellel nädalavahetusel stardib offroad ralli Avo Šultsi Mälestusvõistlus 2010. 150km raskesti läbitavat maastikku ja spetsiaalselt selleks ehitatud autod. Nagu ka koduleheküljel kirjas - see on tegelikult sõitjate võistlus, pealt vaatamiseks on seal võimalused nii nagu nad on ehk tegelikult oleks ka selleks vastavat tehnikat vaja. Sellegipoolest on plaanis kohale minna ja võtta üritusest pildi mõttes kõik, mis võtta annab.
Kuna soojusetarbijaid läheduses ei ole, köetakse elektritootmise kõrvalnähtusena soojaks jõetäis vett. Kui ma vahest võõrastele neid kohti näitan ja räägin kuidas me poisikestena siin peale kartulivõttu ujumas käisime, siis küsitakse alati, et kas selles vees siis kõlbab ujuda? Kõlbab, kõlbab, sellesamas jões oli vanasti isegi mitu kalakasvatust. Natuke allavoolu on üks (jõe kohta) täitsa normaalne ujumiskoht, ise sai seal vist viimati 2009 aasta suvel ujutud.
Temperatuur nagu saunas, mürin ja värin nagu lennukis, tolm nagu suvise kruusatee ääres, valgus olematu. Siin võiks terve päeva ringi turnida ja paremat kadreeringut otsida.
Iga selline katel põletab ca miljon tonni põlevkivi aastas, ~2700 tonni päevas, ~110 tonni tunnis.
Tegelikult siiski üks paljudest juhtimiskeskustest - igal plokil on oma, kokku 8 plokki. Siit juhitakse uusimat, nn tsiruleeriva keevkihiga katelt. Seadme võimsuseks on 215 MW ehk umbes viiendik Eesti hetkevajadusest. Ja ühtlasi kaks korda rohkem, kui Eesti taastuvenergia toodang kokku.
Hiljuti oli mul üpris unikaalne võimalus külastada