Foto peab olema kirves meis jäätunud mere jaoks

Ma pole suurem lillepildistaja, aga juhtus üks selline ette ja meeldis. Nädala sees ei viitsi mingit pikka juttu kirjutada kah.

Loen hetkel sellist raamatut nagu "The Digital Photography Book: The Step-By-Step Secrets for How to Make Your Photos Look Like the Pros!" by Scott Kelby. Tore raamat, kuigi suurema osa nippide/trikkide peale olen ma ka ise tulnud. Ei pea ju geenius olema, et välja mõelda, et väheses valguses pildistades tuleks aparaat millegi peale toetada (eelistatult statiiv) ja selleks, et käsi veel vähem võbeleks viivitusega pildistamine sisse lülitada (no see featuur, mida tavaliselt kasutatakse ise pildi peale jõudmiseks). Aga noh, see kes varem point&shooti harrastanud on, õpib sealt nii mõndagi. Ainult mitte seda, kuidas wu oma pildile saada.

Tahaks, et kassi ees oleks rohkem ruumi. Tahaks, et seda valget pläud ei oleks seal. Tahaks, et kogud oleksid selgemad. Tahaks, et kassi ees jookseks veel hiir.

Võtsin kunagi osa fotokonkursist nimega "Kaks portreed". Tehtud Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi territooriumil.

Kirjutasin mingi hetk, et Regio kaardid olla palju paremad kui Google omad. Ma eksisin. Siin on võrdlus - alustuseks Regio pilt ja järgi Google Mapsi pilt samast kohast:


Regio kaartide eeliseks on see, et kogu Eesti on kaetud ühtlase resolutsiooniga, Google kaartide eeliseks on see, et kogu maailm on kaetud, kuid Eesti piires vaheldub resolutsioon väga tuntavalt. Siin on teine võrdlus, seekord Google enne ja siis Regio:



Kallis lugeja peab mind siinkohal usaldama, et tegemist on üldse sama kohaga. On küll. Infoks, et esimene võrdluse puhul on pildil Balti SEJ, teisel Eesti SEJ.

Boonuseks üks tore link, eelmise postituse ainetel: Wikimapia. Pakutavat infot tuleks võtta ilmselt samasuguse skepsisega nagu seda blogi siin või Wikipediat või midaiganes mida netist leida on võimalik. Siiski huvitav, kas Sillamäe tehas oma töötajatega ikka konfidentsiaalsuslepinguid ka sõlmib, sest ei kujuta ette, kes veel peale "omade" võiks teada, millises tsehhis toodetakse tantaali ja millises nioobiumi.

Postitaks vahelduseks ühe pildi, millega ma ka enamvähem rahul olen. Saamislugu: käisime sügisel soojas kanalis (elektrijaama jahutusvesi) ujumas ja peale seda mõtlesin, et kiikas korra ka jäätmehoidla juurest läbi. Kuna ilm oli tavaline oktoobri algus, sombune ja hall, siis mingit erilist pilti saada ei lootnudki, kuid kohale jõudes juhtus peaaegu et ime, ei taha siin nüüd väga lüüriline olla eksole, aga pildistamise seisukohalt tõesti ime - päike piilus kuskilt pilvede vahelt välja. Klõpsisin siis nii kuidas jõudsin, sest auk pilvede vahel oli väike, mingile erilisele kadreerimisele ei jõudnud mõelda, kuigi oleks pidanud - parem üks hea pilt kui 100 halba. Igatahes neid klõpse natuke kruttides jõudsin sellise tulemuseni:


Värvid tunduvad kreisid, aga põhimõtteliselt on need nii nagu fotoka sensor nad sel hetkel jäädvustas, pilti on ainult kropitud ja tumedamaks keeratud.

PS: Kui pilt siin teksti vahel ilmub, siis on ta hästi ilusti raamitud ja puha, aga kui pildid klikkida, siis on ta nõmedal valgel taustal. Üritasin uurida, kas saaks ka sellel pildilehel äkki sama ilusaks asja, aga ei leidnud ühtegi võimalust. Kurb.

Eelmise aasta novembri lõpus käisin tööasjus Tel Avivis. Ei lõhkenudki pommid igal nurgal. Taksojuht kuulas venekeelset raadiot ja inglise keelt ei osanud. Enne kaubanduskeskustesse sisenemist vaadati kotid üle. Sabati ajal sõidab eraldi lift, mis peatub igal korrusel, sest sabati ajal ei tohi nuppe vajutada. Kõnniteed praktiliselt puudusid, vähemalt selles ümbruskonnas, kus me peatusime. Aga muidu üllatavalt euroopalik, meeldivalt soe ja mereannid olid ka võrratud. Aga asume siis piltide juurde - alustuseks Sheratoni hotelli aken:


Selline vaade avanes hotelli basseini juurest, mis oli kuskil üheksandal korrusel, konverentsikeskuse katusel:


Sügav Vesi:


Laternad:



Kohvik "Albatross":


Vaated 48'ndalt:



Sellest majast otsustatakse, kas pommitame homme Liibanoni või mitte:

Mõned geomeetrilised meeleharjutused vahelduseks:

Update (15.02.2010): Uuemaid pilte leiad klikkides kategooriale "kohtla kaevandusmuuseum".

Vahelduseks igavale mulale postitan jälle natuke pilte. Seekord Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumist, kuhu tahaks kunagi uuesti minna nagu eelmises postituses mainitud. Tehtud aastal 2004, aparaadiks Nikon Coolpix 4500 koos mingi Metz Mecablitz välklambiga (sisemise välguga selliseid pilte ei tee mitte). Siiski ei suutnud ma aparaati ja välklampi teineteist 100% mõistma panna, niiet suur hulk pilte sealt kas ei kõlvanud kuhugi või vajas tõsiseid korrektuure. Aga las pildid räägivad ise enda eest.

Eelmises postituses oli kujundlik lause elektrijaamade tuhavälja kohta "kus ühel pool loksub leeliseline vesi ja teisel pool on püdel soo". Mõned vanad pildid sellest kohast, mis silme ees seisis:





Kes arvab, et tegu puhta Photoshop'iga, siis ei, selline näeb sama koht välja Google Maps'ist vaadatuna:


Mulle see koht meeldib ja kui ma ükskord omale vinge tehnika soetan, siis passin seal nädal aega. Taustaks - ise juhtusin sinna esimene kord kuskil 90-ndate lõpus töötades Vaivara vallas maamõõtja abina. Nimelt on kohalike suvilakrundid sellest wasteland'ist täpselt nii kaugel, et veel elektrijaama kõrgepingetrafode surinat vaikse ilmaga kuulda on. Tee suvilate juurde näeb välja selline:


Kohalik legend räägib, et nõukaajal kui kõik defka oli, siis osad tädid olid sealt seda leeliselist vett võtnud, 1:10'le lahjendanud ja siis pesuvalgendina kasutanud. Oli see tõsi või nali, vahet pole, igatahes on see tühine asi võrreldes sellega, mida kevad- ja sügistormid Sillamäe tehase jäätmehoidlatest merre rüüpasid. Kunagi otsin üles oma vanad negatiivid sellest toredusest ja skännin ära - puhas ajalugu, sest nüüd on see kõnts õnneks korraliku betoonikihi all.