Foto peab olema kirves meis jäätunud mere jaoks

Tundub, et ma olen sellest Photohunti suunitlusest valesti aru saanud, sest vastasel korral oleks ma pidanud sinna postitamiseks:

a) olema kodusistuv natuke igavlev pereema
b) pildistama titesandaale või oma tosse
c) kommenteerima teiste postitusi siin stiilis "ur photo is oh so cute"
d) mängima bingolotot

Ma lihtsalt ei suutnud sealt leida ühtegi inspireerivat fotot, seega ei hakka ma ka oma pilti sinna postitama. Oleks veidi reast väljas või nii.

Kui kõik läheb nii nagu planeeritud (loe: broneeritud), siis järgmine nädal tuleb jälle üks Londoniskäik ette võtta. Kui õnneks läheb, siis täiendan oma tehnikaparki veidi (mitte, et see väga oluline oleks, lihtsalt kasutan soodsat võimalust enne puhkust kraam ära osta). Plaanis on osta:

1) Nikon 50mm f1,8
2) Mingi lainurk, ilmselt Sigma 10-20mm
3) Distantspäästik

-----

Nädalavahetuse sisustas laupäevahommikune kiire külastus Apollosse ja leitud materjaliga tegutsemine. Materjaliks oli:

* Peeter Linnapi "Fotoloogia"
* David Lynchi "Suure kala jahil"

Neist viimane õnnestus nädalavahetuse jooksul ka läbi lugeda - päris tore lugemine, oleks pidanud lennuki jaoks hoidma:). Fotoloogiast aga saab esimese 20 lehekülje põhjal otsustades ilmselt jälle üks öökapiraamat, mis teeb ruumi igavesti tolmunud N.N. Talebi "Black Swan'ile". Ei suuda mina seda lõpuni lugeda..

Juhtusin üle pika aja Fotokala vaatama. Minu tohutu respekt sõber Allarile, et ta seda siiamaani vedada viitsib ja ühtlasi ka palve - ole hea, pane must taust tagasi:)

Fotodest - keegi võiks teha ajakirjandusliku eksperimendi ja panna sinna üle mõne tunnustatud fotograafi tööd (nagu tõesti kuulsa) ja vaadata, mis kommentaarid tulevad. Miskipärast mul on tunne, et ei tule. Aga üldiselt oli tore häid pilte vaadata, kommentaare eriti lugeda ei viitsi. Oma pilte enam/rohkem üles panna ei julge, viitsi ega taha. Olen liiga emotsionaalne inimene vist, kuigi ise ma ennast selleks ei pea. Kriitikat ma igatahes ei talu, eriti mis puudutab nii isiklikke asju nagu seda on fotod. Ma ei tea kuidas teistega, aga minu pildid on isiklikud asjad. Nagu ka see blogi siin.

Erinevaid fotoblogisin lugedes pean ütlema, et eraldi väärtus on blogil kui tervikul - kui võtta sealt välja pildid ja hinnata kas üksikult või kuidagi grupeeritult, siis ei anna nad sama välja. Minu jaoks on oluline, et autor ajab sama rida. Kui piltide ühendavaks lüliks on ainult autor ja siis kui sa mingi hetk hakkad seda ühenduslüli tabama, siis noh, see oleks nagu mingi ühendus selle autoriga. Pattern recognition, raske seletada.

Siin on parim pilt, mis minu poolt kunagi Fotokalasse üles on läinud, hiljuti uuesti skännitud/korrigeeritud (link vanale versioonile):

Nägin kunagi ammu-ammu sarnast (kasemets ja sama tehnika) pilti venekeelses Fotomagazinis. Kulutasin nii mõnedki rullid filmi, et seda järgi aimata, kuid ei õnnestunud. Nüüd siis juhtusin lugema - tehti üks pilt täpselt fookustatult ülesäriga ja üks pilt natuke fookusest väljas ülesäriga ning projetseeriti siis laboris ühele paberile. Analoogiline protsess Photoshopis võtab alla minuti, aga selles pole hinge.

Õpin ja harjutan, küll ükskord leian ka süžee, mis selle efekti välja kannab (umbes nagu mõned tüübid peavad enne arenema kui nad oma roosad särgid ja lipsud välja kannavad).

Vot selline kompositsiooniime. Praktiliselt otse kaamerast. Mida keegi näeb - kaamera 45 kraadi allapoole suunates oleks võinud ka kassipoegi pildistada.

Ma ei ole endaga rahul, sest juhtub et mingeid detaile märkan ma alles pärast arvutist pilte vaadates. Nii läks ausaltöeldes ka nende säästupirnidega. Kui ma kirjutaks nii Fotokalas, siis võtaks see kohe hindeid alla. Tehtud viimasel Londoni tripil ja oli 51 pilt uue kaameraga.