Selle pildi koht Sillamäe sadama "stooris" on tegelikult tunduvalt eespool, kuid jäi millegipärast enne kahe silma vahele. Mitte et ma otsiks musta materjali seast veel vähegi avaldatavaid pilte - see pilt koos ühe teisega, mis samuti veel publitseerimata, oli juba algselt väljavalitute hulgas. Võibolla juhtus siiski nii seetõttu, et tegemist on C-pildiga - võta kinni.Hiljutised lugemised laias Internetis, täpsemalt siis fotofoorumites bokeh'ite jms kohta, tõid meelde kunagi Slashdotist leitud quote, mida on natuke modifitseeritud foto-konteksti sobima:
In all honesty, any Internet discussion about the finer points of photography will quickly become an intellectual wankfest that mixes up basic misunderstanding, myths, attempts to reason out what actually is real and assumptions that the way the reality should be is the way that it actually is.
Kui kõik mu ülejäänud pildid jälgivad suhteliselt häid järeltöötluse tavasid (st järeltöötlust on üsna minimaalselt, ei ole kombineeritud eri elemente eri piltidelt, ei ole kasutatud HDR'i, digikiilu jne), siis see pilt on veidi erandlik. Motiivi nähes tekkis mul üsna kindel idee, kuidas ma seda pildile saada tahaks, aga tee mis tahad, ei saanud. Põhjuseks piiratud vaatenurga valik (pilt on tehtud 
Iroonia selle pildi juures seisneb selles, et olles roninud nii kõrgele nagu ma olin (hinnates paremas ääres oleva trepi järgi - umbes kuuenda-seitsemenda korruse kõrgusele korrusmajaga võrreldes), oli järsku vaja madalamat vaatenurka, sest muidu jäid rippuvad kaablid silmapiiri lõikama. Ega midagi muud kui kõhuli platvormi peale. Veel üks ebameeldiv kokkusattumus seisnes selles, et Eesti Soojuselektrijaama korstnad jäid mõlemad väga täpselt ühe mahuti taha ning kuna nad tossasid, jäi mulje nagu mahuti põleks. Muuseas see, et nad suvel mõlemad tossavad on juba omaette harv nähtus. Igatahes seda kohta on natuke välja retušeeritud, antagu mulle andeks; see on see versioon, mis ka sadama inimestele sai antud. Vähemalt jutt on aus.
Kui ma olin umbes 4 tundi mööda valgustusposte ja kraanasid roninud ning hakkasin juba asju kokku panema, otsustas ennast näidata selle päeva parim valgus. Mis seal ikka, paar kaadrit maast, fotokas selga ja uuesti kraana otsa. Kahjuks oli selleks hetkeks juba keskendumisvõime allapoole igasugust arvestust, sest eelmainitud 4 tunnile tuleb lisada veel varasemad 1,5 tundi karjäärimaastikku ja pilti kraana otsast ei tulnud. Aga võibolla ei pidanudki, sest need alt üles kaadrid said väärt.
Teel sadama teisele muulile jäi silma selline vaade. Investori-versioonis tuleb loomulikult "Port of Helsinki" maha kustutada, kes muidu ikka usub, et Sillamäelt sellist tehnikat leiab. Samas kui ikka on teisest sadamast ostetud kraana ja ei ole veel üle värvida jõutud - no mis seal ikka häbeneda, tööd teevad nad sama hästi. Esiplaanil järjekordne autoplats.
Nimetus "stender" on kirja pandud puhtalt kuulmise ja mälu järgi. See tähendab, et võisin valesti kuulda ja võin valesti mäletada, samuti on täitsa võimalik, et korrektne mitmusevorm oleks "stendrid" (umbes nagu vender ja vendrid). Googlest ka kinnitust leida ei suuda, ei stender'ile ega stander'ile, ei eesti ega inglise keeles. Kasutatakse neid asju igasuguse vedela kraami tankeri peale ja maha pumpamiseks. Vajalikud on nad seetõttu, et kui tühi tanker sisse tuleb, on ta kõrge ja pumpamise ajal vajub ta sügavamale vette, liigendiga ühenduskohad liiguvad siis vastavalt laevaga kaasa. Ning mahapumpamisel toimub kõik vastupidi.
Vahest jääb ka mõne untsus pildi peale silm teist korda pidama. Kokku pandud kahest kaadrist, mis algselt polnud selleks mõeldudki. Sellise tulemuseni jõudsin kasutades vabavaralist vahendit Hugin, miski muu neid pilte kokku pannes eriti söödava tulemuseni ei jõudnud. Rääkides oma sadamas töötava sõbraga, kes parasjagu pani kokku näitust "Sillamäe sadam eile, täna, homme", viskasime nalja, et see pilt võiks meeldida kohalikele poistele, kes veel hingega sõjamänge mängivad, automudeleid koguvad ning Bear Beeri avastanud ei ole.
Üldiselt püüan mitmest pildist panoraamide tegemist vältida, sest tavaliselt on nendega muret rohkem kui asi väärt. Kord ei hakka kokku, kord jäävad tumedad jutid jne. Harva juhtub, et kompa parem saab, kui lihtsalt üksikul pildil. Siiski on mõni olukord, kus muud üle ei jää. Antud juhul ei jäänud terve laev peale ka 17mm fookuskauguse juures, seega sai tehtud 4 pilti 25mm peal, et vältida 17-se otsa moonutusi. Sellegipoolest ei ole need nii hästi kokku hakanud kui võiks, moonutustes tuleb süüdistada küll rohkem projektsiooni kui objektiivi.
Kirjeldades asukohta 
Tsiteerin vabas vormis artiklit Eesti Panoraamgaleriis, mis väidab, et selle kivi ja ümberkaudse 33 hektari all on peidus:
Seda platsi oli palju raskem pildile saada ja täiesti rahuldavat tulemust ma siit ei saanudki. Häda selles, et esiplaanile jäi pooltühi plats, mis pole pildil kaugeltki nii efektne kui terved rivid. Seda pilti sai alt omajagu lõigatud ja külgedelt niipalju, et autosid ei poolitataks. See, et pildi saamiseks tuli kuskil 80-ndate lõpus NSVLi sõjatööstuse viimaste ressursside eest kokkuklopsitud redelit mööda nii 10-12m kõrgusele ronida, ei soodustanud just keskendumist. Tagantjärele tarkusena võiks lausa öelda, et see oleks napilt kogu esimese seti tuksi keeranud. Ja tugitoolitarkusena võiks öelda, et kes mul üldse käskis kuhugi ronida..
Eelmise pildiga võrreldes oleme ~10km edasi liikunud ja vaatame nüüd teisele poole. Veidi keskelt paremale on ehk näha 4 küngast - Sinimäed, vaatetorn vasakult esimesel mäel on ka 6400 pikslise küljepikkusega pildil ainult mõned pikselid lai ja kõrge. Pilt on tehtud endise jäätmehoidla pealt. Sellel platsil (mis on üks mitmetest) võiks minu tagasihoidliku arvutuse kohaselt olla ca 3000 autot. Hea fantaasiaga inimesena kujutasin kohe ette kõigi nende autode võtmete halduseks vajaminevat (info)süsteemi; tegelikult on asi lihtne - võtmed on ees.
Update 12.10.2009: Minu teisi sadama pilte näeb klikkides kategooriale