Foto peab olema kirves meis jäätunud mere jaoks

Vaade 89-ndalt korruselt 384m kõrguselt (võrdluseks eelmine pilt oli tehtud üle 2 korra madalamalt ehk siis 43-ndalt korruselt). Kokku pandud 10-st pildist. Ühtlasi avastasin, et kui panoraam ei ole laiusesse välja venitatud, siis ta ei tundu avar. Pilt on mustvalge, sest algmaterjal oli kehvavõitu - oma lolluse tõttu -1,7 sammu alasäritatud ja täiega roheline. Kuigi ma ekraanilt nägin, et pildid on tumedad, panin ma selle suure ähmiga halva ilma, aknaklaasi ja polarisaatori arvele. Ja ähmi täis olek omakorda tulenes sellest, et minu tasakaaluelund oli maja kõikumisest tingituna üsna segaduses.

Tahtsin juba oma tavalist kibestunud iba kirjutama hakata (stiilis: "üldiselt kehtivad panoraamidele samad reeglid kui kõigile teistele piltidele, st fakt, et tegemist on panoraamiga, ei tee pilti paremaks"), aga siis sain sõnal sabast kinni. Elu on ilus, eriti hea on kodus tagasi olla.

Meeldejäävat (või siis meeldejäänut) oma Aasia tripilt:

* Proovisin esimest korda elus austreid, täitsa head olid, nii head, et peale esimese proovimist sõin teise veel. Krabi maitses ka hästi, kuid polnud päris uus asi. Ma olen nimelt suur mereandide fänn.

* Nägin esimest korda lennuki aknast äikesetormi. Kõlab lahedamalt kui see tegelikult on.

* Esimest korda elus sattusin katkise lennukiga lendama. Loomulikult peale seda kui seljataga oli 5h Taipei lennujaamas, 3h Taipei-Bangkok lendu, 2h Bangkoki lennujaamas, 11h Bangkok-Amsterdam lendu ja 5,5h Amsterdami lennujaamas. Ja sellele lisandus siis veel 2h katkestatud lendu ja 6h ootamist ja siis veel natuke üle 2h Amsterdam-Tallinn lendu. Blackout.

* Sain selgeks (õigemini tehti selgeks), mis on traditional chinese ja simplified chinese vahe. Et nagu kirja ja trükitähed:)

* Taifuuni ma juba mainisin ja maailma kõrgeimast majast sai ka pilt üles pandud. 508m. Sealt ülevalt tehtud pildid ootavad alles koduarvutisse ümber tõstmist ja mõningat töötlust, sest ainuke võimalus pildistamiseks oli läbi aknaklaasi ja tulemus tänu sellele sinakas ja peegeldusi täis.

Muud huvitavat (sh nii head kui halba) oli veel palju aga järgmisteks kordadeks peab ka midagi jätma. Hailaidid said igatahes kirja. It's been emotional.

Eile oli lend Manilast Taipeisse. Õhtul enne lendu oli Sinlaku veel 4 kategooria torm ja liikus just Taiwani poole, niiet hommikul lendama hakata oli päris scary. Lisaks sellele tuumapohmell, sest eelmine õhtu oli ärasaatmispidu. Lend läks lõpuks väga sujuvalt ja jõudsime kohale vahetult enne tormi. Nüüd on torm õnneks vaibumas, kuigi ilm on jätkuvalt masendav.