Ka keegi oskab põhjendada, miks näiteks freesolo ronimine (st üksi, ilma julgestuseta) Yosemite Half Dome'st üles on tegevus, millega saadakse National Geographic'usse aga mahajäetud kaevanduses sukeldumine on keelatud ja mitteaktsepteeritav*? Või mille poolest on paremad näiteks jääronimine ja tiibvarjuga lendamine (nende alade esindajad on samuti käinud mult kohtade asjus nõu küsimas)? Või basejump, millest ühel hommikul raadios räägiti?Varem on antud teemast juttu olnud selles postituses. Siin pildil on umbes samasugune kraav nagu too, milles tegelikult ujuti, videos seda lihtsalt otseselt ei näidata. Nähtud auk on nüüdseks kinni aetud.
Lisaks veel lingi videole Soome sukeldumismekast Ojamost (Ojamo kohta on netis tohutult materjali, aga see oli ilus).
* Eeldusel, et ei rikuta seadust ning sukeldujad on vajaliku instruktaaži ja kogemusega. Peab siia juurde mainima, et sukeldujatel on kalduvus teada palju oma erialast ehk siis sukeldumisest, kuid mitte sellest, kuhu sukeldutakse ehk kaevandusest. Siin saab tuua hea paralleeli fotograafidega, kes tihti teavad oma objektiivide projetseeritud joonepaare millimeetrile, kuid tihtipeale väga vähe subjektist, mida pildile jäädvustatakse (ei taha uhkustada, aga ma ise igatahes püüdlen selle poole, et oma pildistamisteemasid sisuliselt mõista).
Kõige lihtsam põhjus on see, et free solot, base jumpi või wingsuit-iga mägedes lendamist on huvitav pealt vaadata ka asjaga mitte seotud inimesele. Suured mäed, musklis selg (free solo, kusjuures seda trenni, mida nad teevad enne kui free solot half dome-le ronivad on ka päris igav vaadata) võimsad vaated, värviline riietus, suud lahti teev kiirus (wingsuit mägedes), jällegi mastaap ja hirm et kohe kukuvad ennast tükkideks (base jump) kõik sillerdab-virvendab silme ees, põnev vaadata - show!
ReplyDeleteKui sa vaatad sukeldumise videosid - midagi eriti ei toimu, pime, vaikne (ok, muliseb). Cave divingut filmida on ilmselt ka ilgelt keeruline - ainuüksi valgust on vaja päris kosmilist, keerulistematesse kohtadesse on ilma filmimatagi keeruline saada - mitmed stage-id, jms mudru mis tehnilise sukeldumisega koos käib. Ehk siis head ja põnevat videot, mida oleks suvalisel uudiste vaatajatel vaadata on väga raske saada.
Eks see ole vist nii nagu paljude teiste asjadegagi, mida osatakse rohkem hinnata, kui teatakse tausta.
ReplyDeleteIgaljuhul selle tegelase videosid vaatasin ma küll suu ammuli: http://vimeo.com/slawekpacko/videos/ (sama mees, kes ülal lingitud Ojamo video tegi). Üks šefimaid on Molnar Janos: http://vimeo.com/9620029 - need suured plaanid vastuvalgusega 2:40 kandis võtavad õhkama.
Siin on ka mõned vahvad cavedivingu pildid:
ReplyDeletehttp://uw-photo.livejournal.com/tag/cavediving
See on pilt on Kohtla kaevandusest? Väga vinge pilt on, meeldib..
ReplyDeleteJah, Kohtla.
ReplyDeleteMina, kes ma mitmetel aegadel meie kaevandustes üksi ja mitmekesi kolanud, ei soovita neis, sh ka uppunuis, olla nii julge kui mujal maailmas. Kui näiteks Ojamo on tard- (või moonde-)kivimis, siis meie kaevandused on settekivimeis. Erinevad kivimite tugevus ja nende kaevandamise ajal toimunud mehhaanilised protsessid. Hilisvaringute oht on meil suurem. Miks meil keelatakse alla minna? Kaevandamisseaduse kohaselt peab mäetööstur sulgema kaevanduse nii, et ei jääks ega tekiks ohtu inimestele ja varale. Kui mõni pääseb suletud kaevandusse ja isegi, kui midagi ei juhtu, on tööstur rikkunud seadust kõige sellest tulenevaga. Teine põhjus, miks ma ei soovita mõnes kohas vette minna on see, et maapealsed on reostanud maa-aluse vee rooja, väetiste, õlide jmt. Näiteks Maardus, mida praegu uurime.
ReplyDelete