Foto peab olema kirves meis jäätunud mere jaoks

Küsimus: Milline on 60 000 tonni ammoniaagi keskkonnamõju?

Vastus: Minimaalne, eeldusel, et ta on -34 kraadi juures ja selle jaoks ette nähtud mahutis. Mahutid on nagu hiigelsuured külmkapid, kus kompressor pidevalt töötab ja sisu jahutab. Süsteemi tööpõhimõtet on selgitatud siin.

Küsimus: Milleks on Sillamäe linnas välja ehitatud üldine häiresüsteem?

Vastus: Väga ebatõenäoliseks juhuks, kui ammoniaak peaks pildil olevatest mahutitest või transporditorustikust välja lekkima.

Küsimus: Miks on selle postituse alapealkiri olümpiatuli?

Vastus: Nii kutsuvad kohalikud seda tulukest kahe mahuti vahel oleva toru otsas. Seal põleb pidevalt väike gaasileek, mis on ette nähtud süütama ammoniaagiaurusid, mida ei jõuta maha jahutada. Ülejääk põletatakse ära. Kuumematel päevadel näiteks.

---

In English: Ammonia tanks of BCT at Port of Sillamäe, Estonia.

Update: Algselt siin avaldatud pilt paluti mul kahjuks jäädavalt maha võtta. Käesolev pilt ei ole tehtud seal, kuhu allikad Sillamäe uraanikaevanduse traditsiooniliselt asetavad, kuid mul on alust arvata, et ka siin kaevandati justnimelt diktüoneemaargilliiti (graptoliitargilliiti). Kuigi tegu pole faktiga, räägivad selle kasuks mitmed asjaolud:

1) info kohalikelt, kes elasid tol ajal (40nendate lõpul - 50nendate alguses) ümbruskonnas
2) viis, kuidas see käik on toestatud (olen näinud looduslikke ja tehislikke koopaid, punkreid, varjendeid ja kaevandusi, kõige rohkem meenutas see viimast)
3) ma ei ole kivimispetsialist, kuid pildil nähtav tumepruun kivim vastab üsna hästi Vikipeedia kirjeldusele diktüoneemaargilliidist

Pilt on minu tehtud, ajaliselt paneks ta kuhugi 1994-1996 kanti. Lootsin selle pildi avaldamise tarbeks põhjalikumat eeltööd teha, ta negatiivilt skännida jne, kuid asjaolud sundisid avaldamisega kiirustama.

Allpool algset pilti saatnud tekst.

---

"Türsamäe paekaldale rajatud kaevanduse ligikaudu 5 hektari suuruselt alalt ammutati aastatel 1947–1952 üle 270 000 tonni diktüoneemaargilliiti. Lauskaevandamiseks ettevalmistatud ala oli veelgi suurem, kuid selleks rajatud kaevanduskäigud ei ole vaatlusteks enam kättesaadavad. Arvatakse, et sinna on kuhjatud maagitöötlemise jääke.

1948. aastal käivitus Sillamäel uraani rikastamise tehas. Tehases toodetud diktüoneemaargilliidist kontsentraadi arvestuslik elementaarse uraani sisaldus oli 22,5 tonni, mis andis uraani saagiseks umbes 0,08%. Väike saagis viitab ebatäiuslikule tehnoloogiale, mistõttu suur osa uraanist jäi heitmetesse."

Allikas: www.estonica.org

Autori kommentaar: ei oska Estonica kui allika kohta seisukohta võtta. Stiil on entsüklopeediat meenutav, kuid samal lehel on juba vähemalt 1 viga - väidetakse, et Sillamäe jäätmehoidlasse on ladustatud 6 mln tonni radioaktiivseid jäätmeid, samas kui Keskkonnaministeeriumi andmetel on neid seal 12 mln tonni. Seesama Keskkonnaministeeriumi leht mainib kaevanduse kohta möödaminnes: "Aastatel 1948–1953 toimus uraani tootmine kohapeal kaevandatud diktüoneemakildast.".

Lisainfo otsimisega jõudsin ka Mäeõpikusse, seal on ära toodud diktüoneemaargilliidi (uuema nimetusega graptoliitargilliit) leviala ja ka selle kaevanduse asukoht. Postitajaks ei keegi muu kui härra Reinsalu. Veel paar pilti samast kaevandusest on siin.

---

Nagu näha viis nädalavahetuse fotoretk mind taas kord päris kaugele mugavustsoonist välja. Ebameeldivate asjaolude kokkulangemise tõttu juhtus nii, et see pilt on tehtud kell 1:47 öösel ning ainukeseks valgustiks on lähedalasuva ammoniaagiterminali prožektorid. Kuna ma ei läinud sinna uraanikaevandust pildistama, siis ei olnud mul loomulikult kaasas ei välk- ega taskulampi. Tulemus on tänu sellele mitte just parim võimalik, kuid sellistele objektidele võib veidi hinnaalandust teha.

Update: eelnev lõik käis selle postituse juures algselt avaldatud pildi juurde, mis nüüdseks on maha võetud ja asendatud teisega.

Update: tegin lisaks läbi Estonica poolt pakutud uraani saagisearvutuse ja sain 0,0083%. Rohkem ma ilmselt sealseid andmeid ei kasuta.

Selle koha koordinaadid on toodud minu Ida-Virumaa vaatamisväärsuste lehel.

Mõned päevad tagasi lugesin emeriitprofessor Enno Reinsalu blogist lingitud postitust. Kuigi ma saan aru igast seal kirjutatud sõnast, jääb selle postituse mõte mulle selgusetuks. Härra Reinsalu on ise sildistanud selle postituse kui "demagoogia". Vikipeedia defineerib demagoogia järgmiselt:

Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused.

Kas tõesti on lugupeetud mäemees läinud välja selle peale, et kui ta esitab kaks lõiku, mille peale lugeja kaasa noogutab ning seejärel veidi küsitavamaid väited, saab ta ka selle peale lugejaskonna kaasa noogutama? Või siis vähemalt niikaugele, et lugeja hakkab üldse mõttes võrdlema põlevkivi kaevandamist ja kevadkündi? Mind igatahes mitte. Kui selle postituse eesmärk oli tekitada positiivset imidžit põlevkivi kaevandamisele, siis tulemus on vastupidine.

Teistpidi, võibolla on tegu hoopis vihjega pealiskaudsele, läbinämmutatud ja ette ära antud hinnangutega traditsioonilisele meediale (viitan põlevkivi- ja kaevandamisteemalistele artiklitele, mida härra Reinsalu oma blogis kritiseerib)? Mäemeeste inside naljaga? Ideedega mäetudengitele, kes tulevikus saaks ennast taolise demagoogiaga paljukirutud looduskaitsjate demagoogiliste argumentide vastu kaitsta? Katsega õrritada lugejat ise mõtlema?

Pildil "viljakas, tulus ja mitmekesine maa" rekultiveeritud endise Sirgala karjääri aladel. Kuidas otse viljaka kiviklibu sees puud kasvavad, seda peaks igaüks oma silmaga nägema. Igatahes kasvavad. Ühtlasi lõpeb selleks korraks minu seeria Sirgala karjäärist.

Härra Reinsalu kommentaar (tõstetud siia välja, et see ei jääks kahe silma vahele inimestel, kes alalehti ei loe ja kommentaare ei näe):

[Pildil olev ala on] kaevandatud 1980, metsastamine oleks pidanud toimuma 1985-87. Lagunenevad Eesti Põlevkivi, riigivõim ja kontroll lasid asja käest. Metsastati hilinemisega. Kask alles kogub jõudu. Enne kaevandamist oli seal kidur soine, väärtuseta mets. Viletsam kui nüüd. II maailmasõja ajal muutus lahingute tallermaaks, täis lõhkemata mürske, pomme ja inimluid. Kaevandamine tegi selle maa paremaks.

---

In English: Trees growing on a stone pebble in the recultivated areas of abandoned oil shale quarry.

Võtsin hiljuti sõna Looduspildi foorumis, kus räägiti prügi söömise tõttu surnud lindudest, mingi aeg tagasi käis sealt samuti läbi lõim prügisaarte kohta Vaikses ookeanis.

Eelnimetatud foorumilõimed sisaldavad kahtlemata olulisi teemasid. Kuid minu arvates on see umbes sama, kui Narva linnapea muretseks selle üle, et Pärnus on palju narkomaane. Ehk siis prügisaar prügisaareks, looduskaitse kontekstis rääkides on ka Eestis palju jutuainet.

Eestis kaevandatakse kokku umbes 13-14 miljonit tonni põlevkivi aastas, seda kahes kaevanduses (Viru ja Estonia) ja kahes karjääris (Narva ja Aidu). Põlevkivi toodang karjääride ja kaevanduste vahel jaguneb pooleks. Ühe ruutmeetri maapinna all on umbes 3 tonni põlevkivi. Lihtne arvutus näitab, et pildil nähtavat maad, kust avakaevandamine on üle käinud, tekib igal aastal juurde tublisti üle 200 hektari, sealjuures ei ole ma arvestanud tootmiskadusid.

Kasutatud andmed pärinevad Eesti Põlevikivi veebilehelt ja emeriitprofessor Enno Reinsalu blogist. Muuhulgas esitab ta ühes ühes postituses järgmised huvitavad arvutused:

/.../ Seda arvesse võttes jõuab tarbijani põlevkivimaardla igalt ruutmeetrilt vähemalt 100 krooni eest elektrienergiat.

Hea põllumaa keskmine aastasaagikus Eesti kliimas on ligikaudu 3 t teravilja hektarilt ehk 0,300 kg/m2. Kui vilja hind oleks 3333 kr/t = 3 kr/kg, oleks vilja väärtus 1 kr/m2 aastas. /.../

Võrreldes nüüd saadud arvusid, näeme, et kaevandatava põlevkivi väärtus võrdub sama pindalaga põllumaa saja aasta saagi väärtusega.

Taolist hüpoteetilis-spekulatiivset mõttekäiku jätkates võiks ju siis küsida, et kas saja aasta pärast saab pildil nähtaval maal jälle vilja kasvatada? Korrektsem sõnastus: "mitme aasta pärast peale kaevandamise lõppu saab korrastatud karjääri aladel ilma selleks täiendavaid kulutusi tegemata vilja kasvatada?". Tõsi, korrektne oleks siia juurde mainida ka seda, et suuremal osal karjääri alla minevatel maadel vilja ei kasvatata.

---

In English: The oil shale quarries turn over 200 hectars of land every year into something seen in the picture above. Picture is taken in the abandoned Sirgala oil shale quarry.

Toon selle postituse juurde välja kaks väga erinevat tsitaati:

Pealmaakaevandamise mõju maastikule on otsesemalt tajutav [võrreldes allmaakaevandamisega, autori lisa]. Hävivad olemasolevad maastikud, mullad ja taimestik ning pinnevetevõrk, lisaks kahjustatakse mitmete kaasnevate maavarade (nt. liiv ja turvas) varusid. Kadunud on ka mitmed traditsioonilised asulad. Asemele kujundatakse uusi maastikke, mis koosnevad tavaliselt lainjatest platoodest ja korrapärasest, ajapikku veega täituvast kanalitevõrgust. Uus tehismaastik erineb järsult eelnenud loodusmaastikust.

Tavapäraseid metsakooslusi pole rekultiveeritud aladel veel tekkinud, sest ei rohu-puhma- ega sambla-samblikurinne ei jõua paari aastakümne jooksul välja kujuneda. Siiski on sinna osaliselt naasnud metsaloomastik. On räägitud, et Viivikonna karjääri tasandamata jäänud ja seetõttu inimesele raskesti läbipääsetavas metsarägastikus elutsevad karud.

Allikas: www.estonica.org

Viivikonna karjäärid on samuti muljetavaldavad. /---/ Kanjonisarnased kuivenduskraavid juhtimas ära liigset vett peatselt kaevandatavatelt piirkondadelt. Sügaval maapinnas jooksvad laiad sõiduteed veoautodele. Tohutud ahelikud hiigelhunnikutesse tõstetud pinnast. Sirgetest paeseintest immitsevad puhtaveelised allikad. Massiivsed ekskavaatorid. Imelised vaated. Inimene, kui ta midagi tahab ja/või vajab, on eesmärgi nimel võimaline ümber pöörama tuhandeid kuupmeetreid pinnast, et saada kätte see, mida ta ühel või teisel põhjusel väärtustab. Võimsad masinad töötavad karjäärides ööpäevaringselt, vabastades juurdepääsu põlevkivikihtidele. Kolme või neljamehelised vahetused hoolitsevad masinate eest, mis omal jõul suudavad liikuda vaid 1.5 kilomeetrit ööpäevas kuid saavad oma energia kaablist, milles on pidevalt 7000 volti.

Allikas: hongmees.wordpress.com

---

Tunded, mis mind valdavad neid kohti külastades on umbes sama vastandlikud. Ühest küljest ma tean, et siin on kunagi olnud metsad, põllud ja sood, kohati isegi mõni küla ning nüüd on sellest järel ainult aherainepuistangud ja neid läbivad tranšeed. Teisest küljest paneb see maastik ikkagi enda ees aukartust tundma ja mitte niivõrd fakti tõttu, et see on inimeste loodud, kuidvõrd seetõttu, kuidas loodus võtab inimeselt vaikselt tagasi seda, mis talle kuulus.

In English: This is how the landscape looks after oil shale has been mined. Sirgala oil shale quarry.

20. novembril 2009 kell 18:00 stardib traditsiooniline maasturite osavus- ja kestvussõit - Avo Šultsi mälestusvõistlus. Militaarses ja industriaalses keskkonnas toimuva võistluse korraldab Kroonu klubi koostöös Erna seltsiga.

Võstlustrass kulgeb Ida-Virumaal, läbi Vaivara vallas asuvate Sirgala ja Narva karjääride ning nende eeltöödeldud planeeritavate laienemisalade.

Tegu on Eestis ainulaadse offroad-võistluse formaadiga, kus võistkonnad peavad koos oma erilise ettevalmistuse saanud autoga läbima ca 100 km pikkuse takistusraja, millelt kõrvale kaldumine toob kaasa võistluselt kõrvaldamise. Võistlejatel on maksimaalselt aega 24h ning eduka tulemuse saavutamiseks peavad nad läbima veetakistusi, ületama tehismäestikke, jääma pinnale hüljatud turbarabas, võitlema gravitatsioonijõudude ning füüsikaseadustega.

Allikas: http://www.4x4offroad.ee


Piltidest: ei ole kindel, et need on tehtud just selle võistluse varasematel radadel, kuid sama spordiala on seal igatahes harrastatud. Ausaltöelda ei oska selle offroadi suhtes seisukohta võtta. Enamikke asju saab teha mõistlikult ja säästlikult, kuid saab ka vinti üle keerata. Ühest küljest on hea, kui selleks kasutatakse mahajäetud karjääri, teisest küljest ei tee mina näiteks vahet, kas ma olen parasjagu karjääris või maalilises rabas, püüan ühtviisi võimalikult vähe ümbritsevat mõjutada.

Oma silm on kuningas, plaan on kohale minna ja vaadata, mis ja kuidas toimuma hakkab.

In English: Offroad competitions are being held in the abandoned parts of Sirgala oil shale quarry.