Kompositsioonist veel. Avastasin hiljuti enda jaoks sellise fotograafi nagu Edward Burtynsky, kes pildistab samuti tööstusmaastikke. Mulle üldjoontes meeldisid tema tööd ja veel rohkem üksikutest töödest meeldis see, et neis on näha mingit ühtset joont. Seetõttu imestasin kui NY times kirjutas tema tööde kohta nii:
One of the problems with Mr. Burtynsky's photography is that he uses the same pumped-up pictorial rhetoric of shock and awe in almost every one of the more than 60 works on view. This produces a monotonous effect and, what's worse, a loss of representational credibility. By applying the same compositional formula to every subject, from California tire dumps to new buildings in China, Mr. Burtynsky hammers away at the idea of the global proliferation of industrial production, destruction and waste.Huvitav lugemine. Möödaminnes saab puid alla ka loodusfotograafide iidol National Geographic. Mina jälle mõtlen, et kui ma suudan eristama hakata monotoonset kompositsiooni ühtsest pildikeelest, siis ma võin oma aparaadi peale ühe sälgukese juurde viilida.
Detsember 2009, Ida-Virumaa, Väike-Pungerja kant.