1. mai pildiretk pakkus rohkem mõtte- kui pildiainet. Mõnikord lihtsalt on nii, et ei tuhat sõna ega ka pilt ei suuda asja olemusele ligilähedalegi saada. Oluline võti selle pildi lahti mõtestamiseks on mets.
Mingil põhjusel meenus mulle keskkooli ajal pinginaabriga peetud vaidlus auto mootori tööpõhimõtte üle. Mu pinginaaber nimelt keeldus uskumast, et paari grammi bensiini põletamine suudab autot edasi liigutada. "Mis teda siis liigutab", küsisin ma vastu. Vaidlus lõppes õpetaja sekkumisega, sest pidasime seda tunni ajal. Nii nagu naftas on piisavalt energiat, et muuta kasumlikuks selle pumpamine, töötlemine ja üle maailma laiali vedamine, on põlevkivis piisavalt energiat, et muuta kasumlikuks selle kaevandamine koos kõige sellega kaasnevaga. Üheks kaasnevaks nähtuseks (pildil kujutatu) on põlevkivikihtide vahel olevate paekihtide väljamine ning kuskil "hunnikusse ajamine".
Kui Estonia kaevandus kord töö lõpetab, saab ümberkaudse 188 hektari peal olema 52 miljonit kuupmeetrit / 94 miljonit tonni kaevandamisest üle jäänud paekillustikku [allikas: kaevandamisjäätmehoidlate inventeerimisnimestik].
Mai 2012, Ida-Virumaa, Väike-Pungerja.
PS: Siit leiab varasemad postitused põlevkivi seeriast.
On see killustik siis halva kvaliteediga või transpordikulud liiga suured, et seda kuskil ära e kasutata?
ReplyDeleteKvaliteeti ei oska kommenteerida, aga kaldun arvama, et põhiprobleem on siiski transpordikulu ja need kogused, mis tekivad (liiga palju, et kasutada ära piirkonnas, kuhu on mõttekas vedada).
ReplyDelete