Foto peab olema kirves meis jäätunud mere jaoks

Põhimõtteliselt on nii, et tuli lihtsalt tahtmine neid kahte pilti koos esitleda. Arvamust ei vaevu küsima, neid ju nagunii ei tule :)

Ühtlasi on mul nüüd plaan suvepuhkusele minna, sest tundub, et ülejäänud internet on seda juba teinud. Mõni ime, kui õue vaadata. Oluliste teemadega olen tagasi jälle septembris. Kes veel RSS'i ei kasuta, kuid tahab teada, kui uued pildid tulevad, siis soovitan selle lingi http://karelkravik.com/feeds/posts/default näiteks Google Reader'isse panna.

Hüva pildisuve!

PS: Kui kellelgi on tõsine soov oma Nikon Coolscan'ist lahti saada, siis võta ühendust karel ät karelkravik punkt com. Ehk saame kokkuleppele.

Ühe kõrtsiolengu käigus tekkis mul diskussioon teemal "kas Ida-Virumaal on tõesti kõik nii pahasti nagu ma kirjutan?". Ei ole. Täpselt samamoodi nagu ei ole USAs kõik paksud ja lollid, Aafrikas ainult inimsööjad, Iraagis ei saa igal sammul kuuli jne. Kui teha sama põhjalikult eeltööd kajastamaks positiivset poolt, saaks sealt võibolla isegi rohkem artikleid ja pilte, mine tea. Näiteks kuidas põlevkivi kaevandamismahtude tõstmine looks uusi töökohti ja elavdaks majandust. Kisubki irooniaks jälle.

Asjalikumat keskkonnaalast infot pakub artikkel Eesti Looduses pealkirjaga "Kirde-Eesti keskkonna hullud ajad on möödas". Ütleme nii, et kui mult keegi küsiks, kas ma tahan (tagasi) Ida-Virumaale elama minna, siis vastus oleks "ei", kuid seda mitte keskkonnaprobleemide pärast. Viidates eelnevale artiklile sai ökoloogilise katastroofi äärel oldud aeg seal täies mahus mööda saadetud (1980-1998).

Juuni 2010, kaevanduslangatused Ida-Virumaal Sompa lähistel. Boonuseks üks varasem pilt samast kohast, mis on küll tehniliselt untsus, kuid see eest kõnekamgi kui siinne.

Sama koht mis eelmisel pildil, ainult veidi teise nurga alt. Vastupidiselt kõigile eeldustele ei pumbata seda vett sealt välja - täitsa ise voolab. Selle koha all on 2002. aastal suletud Ahtme kaevandus. Kokku on Ahtme kaevanduses umbes 36 miljonit kuupmeetrit vett (allikas), võrdluseks on näiteks Tallinnat veega varustavas Ülemiste järves umbes 17 miljonit kuupmeetrit vett (allikas). Ja see on ainult üks kaevandus.

Skeptik.ee'st loetud vitsameeste lugudega seoses tuli pähe selline asi - kui on kellelgi tahtmist oma veesoonte leidmise võimeid testida, siis ei pea seda mitte tegema Tuhala kandis maaaluseid jõgesid (loe: karstilõhesid) otsides, vaid võtku aga suletud kaevanduste plaanid ja GPS ning sõitku Ida-Virumaale. Seal on vist lihtsam leida neid kohti, kus vett all ei ole.

Mai 2010, Ida-Virumaa, Kose kant.

Pane ainult raketised ümber, kook peale ja sildid püsti. Lisaks oleks vaja korraliku legendi, miks mitte ka üks energiasammas, maa silm või kosmiline püramiid ning vaatamisväärsus ongi valmis. Siis on soovitav leida veel mõtteline vaenlane, kelle eest asja kaitsma peab ning asi üleriigilise kella külge panna. Hotell-motell, tasuline parkla, burksiputka ja kurat teab millega tegelev koolitusfirma ning asi hakkab juba Ostap Benderit meenutama. Millega päriselt tegu on, ei mäleta aasta-paari pärast enam keegi.

Mai 2010, Ida-Virumaa, Kose lähistel.

UPDATE: vaata ka uuemaid pilte.

Sõitsin mõned päevad tagasi trajektooril Koosa-Varnja-Alatskivi-Koosa. Võrratud kohad, tohutult palju materjali. Ainult et - see jobu, kellel kaamera kaasas on, on võimetu suhtestuma. Pakuks, et inimesed kellest ma mööda sõitsin, mõtlesid - mingi linnavurle on tulnud oma vaeseid sugulasi otsima (ei olnud nii, linnavurle tahtis Peipsi äärde saada). Ja mina mõtlesin kahjutundega - veel 10 aastat kontoritooli nühkamist ning mul on veel vähem ühist kõige sellega siin. Veel kaugemal sellest reaalsusest, veel vähem võimeline suhtestuma. StarFM'ist tuli Depeche Mode'i "Home", aga raadiolevi sai otsa ning ma pidin loo lõpuni kuulamiseks plaadi välja otsima. Ei läinud paremaks.

Mingi teine päev. Kirjutan Googlesse "cross processing" ja saan teada, et Tony Scotti "Domino" on ka cross process'itud positiivfilmi peale lastud. Vaja mälu värskendada. Muidugi on juutuubis terve film olemas ning ülejäänud õhtu möödub "Domino" ja 5 õlle seltsis. Kas C-41 filmi E-6 keemia sees protsessides tekib positiiv- või negatiivkujutus, mul meelde ei jäänudki. Ei tundunud väga oluline ka enam. Selle eest mõtlesin pärast pingsalt, et kuidas saada sellist pilti, millel mu enda jaoks mõte oleks. Ja äkki siis kunagi tulevad need ka, millel kellegi teise jaoks mõte on. Mõtlesin välja, aga hommikul ei mäletanud.

Kui langatusepildid näitasid, milline näeb välja varisenud kaevandus ülaltpoolt, siis selline on vaade altpoolt. Pilt ei ole minu tehtud, kuid avaldan selle autori loal, sest pean seda ise üheks mõjusamaks pildiks, mida ma kunagi näinud olen. Ning ma olen näinud The Big Picture õliseid pelikane ja EnglishRussia Vene kaevanduste pilte, kuid need jäävad kuidagi kaugeks, nagu ikka need väljamaa uudised.

See siin on midagi muud, see on meie oma kodune põlevkivikaevandus. Siit tuleb meie elekter ja kütteõli. Suht suvaline läbisõit Ida-Virumaalt tähendab tõenäoliselt mõnest sarnasest kohast üle sõitmist. Või siis juba varisenud või veel varisemata kaevanduskäigust (kaeveõõnest oleks õige öelda, käike teevad sipelgad). Peale selle pildi nägemist ei suuda ma enam idas ringi sõita, ilma et ma mõtleks, mis parasjagu mu all võiks olla.

Link autori teistele piltidele samast seeriast (update: kahjuks pole need pildid enam saadaval). Minu lugupidamine.

---

Administratiivse poole pealt - nüüdseks ja edaspidiseks - kui ma avaldan pilte, mis ei ole minu tehtud, siis neil on kindlasti selle kohta eraldi märge juures. Pildid, mille juures autorlust eraldi välja toodud ei ole, on mu enda tehtud.

Sellel ja eelmisel pildil nähtav maapinna lainetus on tekkinud kaevandustest, mis on aja jooksul sisse varisenud või varistatud juba kaevandamise käigus. Sisselangenud osa vaheldub kõrgemate tervikute ja paremini toestatud väljaveostrekkidega, moodustades kohati isegi aerofotolt nähtava mustri (punased täpid on viimase kahe pildi tegemise asukohad).

Mida mõtlevad nendes majades elavad inimesed? Delikaatne teema, millega võiks emotsionaalseks minna. Ei tea ja ei taha. Selge on see, et kunagi oli see maapind enamvähem sile, nüüd ta seda enam ei ole. Kuidas see sisselangemise protsess välja näeb - ei oska öelda. Kuid usun, et üle kõige ihkavad need inimesed stabiilsust - et ükskord oleks need vajumised vajutud.

Aprill 2010, Ida-Virumaa, Ereda kant.