Kui langatusepildid näitasid, milline näeb välja varisenud kaevandus ülaltpoolt, siis selline on vaade altpoolt. Pilt ei ole minu tehtud, kuid avaldan selle autori loal, sest pean seda ise üheks mõjusamaks pildiks, mida ma kunagi näinud olen. Ning ma olen näinud The Big Picture õliseid pelikane ja EnglishRussia Vene kaevanduste pilte, kuid need jäävad kuidagi kaugeks, nagu ikka need väljamaa uudised.See siin on midagi muud, see on meie oma kodune põlevkivikaevandus. Siit tuleb meie elekter ja kütteõli. Suht suvaline läbisõit Ida-Virumaalt tähendab tõenäoliselt mõnest sarnasest kohast üle sõitmist. Või siis juba varisenud või veel varisemata kaevanduskäigust (kaeveõõnest oleks õige öelda, käike teevad sipelgad). Peale selle pildi nägemist ei suuda ma enam idas ringi sõita, ilma et ma mõtleks, mis parasjagu mu all võiks olla.
Link autori teistele piltidele samast seeriast (update: kahjuks pole need pildid enam saadaval). Minu lugupidamine.
Administratiivse poole pealt - nüüdseks ja edaspidiseks - kui ma avaldan pilte, mis ei ole minu tehtud, siis neil on kindlasti selle kohta eraldi märge juures. Pildid, mille juures autorlust eraldi välja toodud ei ole, on mu enda tehtud.
Arutan endamisi, mis koht see on. Rööpmelaiuse ja põlengujälgede alusel - ehk on põlenud Käva. Põles sõja ajal. Olen korra sinna lähedale sattunud. Maa all muidugi. Ammu.
ReplyDeleteKuna see koht enam ligipääsetav pole, siis võib vast öelda, kus pilt tehtud on - Kiviõli kaevanduses.
ReplyDeleteVeel mõned netist leitud pildid Kiviõlist: http://www.flickr.com/photos/47110480@N06/tags/mine/
http://www.ssxp.net/trip236/index2.html
Täpsusteseks võiks õelda, et see on nüüd Kiviõli kaevanduse vanem nurk, konkreetne koht on kontorihoonest ida suunas, see strekk peaks välja viima sisuliselt karjääri külje alla. Märkimisväärne on see, et selle streki seisukord on palju parem kui ülejäänud uuema kaevanduse osa. Tõsi, see strekk märksa kitsam ka, eks see mängib ka omajagu rolli.
ReplyDeleteMa siin hiljem olen nüüd vaadanud ja mõelnud, et see post seal kahe raudtee vahel tundub kuidagi imelik - ta oleks nagu püsti pandud sinna peale põlengut ja peale varingut. Samas vähemalt osa varingut on toimunud pärast põlemist. Kui juba oli põlenud ja varisenud - milleks siis veel toestada?
ReplyDeleteKustutustööde ajal lisatoestused ehk. Kusjuures see varing oli kuidagi teistsugune, ei olnud selline "standartne". Tundus justkui, et see kuhi on sinna kokku lükatud ning paelahmakad on sinna peale varisenud otsast. Aga ses suhtes küll, et 40cm laest paekivi = 1+m paekivi maas. Ning varingute juures oli kohati näha ka paekivi paindevõimet, mis on üsnagi märkimisväärne. Kahjuks tol hetkel ei taibanud pilte teha nendest nähtustest. Aga äkki Hr. Enno Reinsalu oskab õelda, kas tõesti üritati 60ndatel Kiviõlis maa all põlevkiviõli toota? Me vist oleme leidnud miskised sellega seondvad ehitised kaevandusest, igatahes nende ehitiste sees on toimunud põlemisprotsessid.
ReplyDeleteParimad andmed, mis mul käepärast on:
ReplyDelete"Kunagise Kiviõli kaevanduse reostuse põlevkiviõlidega põhjustas teise maailmasõja ajal Kiviõli raudteejaamas maha lastud ja kaevanduskäikudesse jõudnud 500 tonni põlevkiviõli ja eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel Kiviõli kaevanduses läbi viidud põlevkivi maa aluse gaasistamise katsed. Gaasistamise katsed ebaõnnestusid ja reostunud vesi juhiti Purtse jõkke. Reostuse väljakannet gaasistamisalalt püüti küll betoontõketega vähendada, kuid täielikku isoleerimist polnud
ilmselt võimalik saavutada. Kui suur osa tänapäevases Purtse ja Erra jõgede setete- ja veereostuses on nendel kahel kirjeldatud sündmusel ja kui suur roll on olnud Kiviõli Õlitehasel, pole nüüd tagantjärele enam täpselt määratletav."
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1084415/L%F5pparuanne+l%FChiversioon.pdf - lk 13.
Ühtlasi tuleb mulle nüüd sellega meelde, et ma pole oma Erra retkest veel ühtegi pilti avaldanud..
Betoontõkked? Polnd seal ühtegi betoontõket. Kindlasti ei olnud see ainus ehitis seal all aga me ei hakanud tol hetkel seda piirkonda seal lähemalt uurima kuna prioriteedid olid teised. Aga seoses põlevkiviõliga, seda mõksi tekib sinna alla juurde kuskilt. Esimesed kaks korda kaevandust külastades oli see õlilaadne ollus ainult nende ahjude juures aga kolmas kord käies oli see õlimõks hõivanud terve selle osa, mis oli käidav. Justkui nagu kuskilt oleks mingi pais lahti lastud. Näiteks kontorihoone all olevates strekkides oli alguses kena läbipaistev vesi põhjas (varingu tõttu) aga kolmas kord oli see vesi asendunud konkreetse õliga. Plaanisime ka neljandas kord sinna uuesti minna ja seda natuke lähemalt uurida, et kust see õli nüüd tuleb kõik aga kahjuks/õnneks varises kontorihoone trepp (gravitatsioon vs väga tugevate kahjustusega trepikoja lagi). Aga just huvitav ongi see, et need reostused toimusid ikka omajagu aega tagasi aga kuidas saab see praegu järsku levima hakata?! Pluss veel see ka, et kaevanduses on nüüd levima hakanud väga teravad kemikaalilõhnad (midagi sarnast sellele mida tunneb kukruse põleva terrikooniku otsas).
ReplyDeleteKuna olen kaardistanud enam-vähem kõik kõnealused kohad: mõlemad allmaa-utmise langid, allmaasüütamise koha välja loodeosas põhja pool raudteed, tehase-aluse täidetud (isegi betoneeritud) ala, siis palun teatage mulle eraviisiliselt konkreetsed kohad (koordinaadid loomulikult), millest jutt. Eraviisiliselt, st aadressile [email protected]. Ei välista, et jätkub tava lasta reo allmaakäikudesse.
ReplyDeleteMa niisama targutamisena ütleks, et ega lihtsurelikel maa-aluseid objekte eriti koordinaate pidi määrata võimalik ei ole, selleks on natuke rohkem vaja, kui hea mälu ja XGIS :)
ReplyDeleteTegelik sisu, mis siit läbi kumab, on muidugi märksa tõsisem.